Õhk-õhk soojuspumbad

       õhk-õhk soojuspump

Mis on õhk-õhk tüüpi soojuspump? Õhk-õhk tüüpi soojuspump on kütteseade, mis pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Välisosas asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseosas suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil hoonesse laiali. Tööpõhimõte on sarnane külmkapiga: välisosa üritab külmutada välisõhku ning toodab kõrvalproduktina soojust, mille külmaaine endaga seob ja siseosa abiga tuppa suunab.

Kokkuhoid. Seade hoiab energiat kokku, kuna soojust ei ole vaja toota. Välisõhus olev soojusenergia tuleb lihtsalt kokku koguda ja siseruumidesse transportida. Parimates tingimustes kulub 4 kW soojusenergia kokkukogumisele ja tuppa suunamisele alla 1 kW elektrienergiat. Elektriradiaator kulutab näiteks sama hulga soojusenergia tootmiseks 4 kW elektrienergiat.
 
Mugavus. Lisaks küttekulude kokkuhoiule on õhksoojuspumpa mugav ja lihtne kasutada. Kaugjuhtimispuldiga varustatud seade hoiab automaatselt etteantud temperatuuri, filtreerib ja juhib õhu liikumist. Samuti saab õhksoojuspumpa kasutada õhu jahutamiseks suvel.

Meie kliima. Mida soojem on välisõhk, seda parema kasuga õhksoojuspump töötab. Tehnilised andmed on antud välistemperatuuril +7°C. Eesti aasta keskmine temperatuur on EMHI andmeil +5,2°C. Temperatuuri langedes kasutegur väheneb, kuid kaasaegne inverterkompressoriga õhksoojuspump suudab ka -25 kraadi juures anda rohkem soojusenergiat, kui ise elektrienergiat kulutab. Kui külma on alla 15 kraadi, siis on üldiselt tarvis lisakütet, kuna seadme küttevõimsusest jääb väheks. Soojuspump sobib kokku teiste kütteallikatega. Meie kliimas oleks parim kütta valdavalt õhksoojuspumba abil ning lisakütet kasutada ainult väga külmade ilmade korral.
 
Kui võimast õhksoojuspumpa valida? Kõik sõltub ruumide suurusest, paigutusest ja maja soojustusest. Samuti sellest, millise küttesüsteemiga koos soojuspumpa kasutatakse. Üldreegel on, et 1 kW soojusvõimsusest piisab hea soojustusega hoones 20-25 ruutmeetri kütmiseks.
 
Kuhu õhksoojuspump paigaldada? Siseosa asukoha valikul peab arvestama sellega, et soojus levib kergesti alumistelt korrustelt üles, vastupidi aga ei taha liikuda. Samuti jääb siseosast kaugemal asuvate tubade temperatuur paari kraadi võrra madalamaks. Oluline on jälgida, et tubade uksed oleks avatud, sest muidu ei liigu soe õhk majas ringi. Jahutamisel peab arvestama sellega, et külm õhk teistesse ruumidesse ei liigu. Sellest tulenevalt on jahutatav ala köetavast väiksem.
Välisosa ei ole soovitav paigaldada puitkonstruktsiooniga maja seina külge, kuna seadme töötamisel tekkiv vibratsioon võib mööda konstruktsioone tuppa kanduda. Vibratsiooni vähendamiseks saab kasutada spetsiaalseid kummipatju. Samuti pole otstarbekas välisosa paigaldada katusele, kus külm tuul teda liigselt jahutab ja kus on seadmele raske ligi pääseda, et vajadusel jääd ja lund koristada.